„Armastuse varemetel, kus vaikus karjub valjemini kui sõnad.“
Aku Louhimiehe lavastatud Valge linn on raputav ja intensiivne kujutlus perekonna lagunemisest, meeleheitest ja äärmuseni jõudnud inimesest. Film on Louhimiehe Irtiottoja sarja otsene järg, kuid seisab iseseisva, jõulise meistriteosena, mis ei jäta vaatajat külmaks.
Janne Virtanen ja Susanna Mikkonen teevad mõlemad oma elurollid paarina, kelle armastus on muutunud sõjaks. Film on üles võetud talvises Helsingis, mille külmus ja valgesus rõhutavad loo sisemist karmust. See on aus, valus ja samal ajal äärmiselt peen uurimus inimlikkusest.
